Küllap on täna paljud teadlikud ostjad hankinud oma majapidamisse nutiboileri ehk seadme, mis proovib õppida kasutaja harjumusi ning kütta tarbimishetkeks võimalikult väikese energiakuluga. Paraku ei tähenda kilovatt-tundide kokkuhoid automaatselt väiksemaid kulusid. Nutiboiler ei pruugi jälgida elektrihinda ning seetõttu võib küll kulutada boileri soojendamiseks vähem kilovatt-tunde aga see-eest kõige kõrgema elektrihinnaga tundidel. Nii kulub tõepoolest vähem kilovatt-tunde aga see-eest kallitel tundidel ja rahaline efekt osutub olematuks või maksumus isegi suureneb.
Sarnaselt nutiboileriga selgitab futupistik välja tarbija harjumused ning tagab, et tarbimisajaks on boileris vesi soe. Küll aga oskab futupistik vaadata ka elektri tunnihinda ning nihutada vajalikud kütmishetked kõige odavamatele tundidele, mis reeglina on öisel ajal. Samuti aitab futupistik tasakaalustada elektrivõrku – tarbides elektrit odavatel, vähese nõudlusega tundidel. Nutiboiler aga kipub oma säästlikkuses tavalise tarbija puhul kütma just tipptundidel ning sel viisil tegelikult kasvatab tipukoormusi.
Esmalt võiks arvata, et kahe sarnase lahenduse koosmõjus võiks saavutada veelgi paremaid tulemusi kuid praktikas see paraku nii ei ole. Piltlikult öeldes on nutiboiler loodud säästma kilovatt-tunde ja futupistik raha. Kui nutiboiler ja futupistik omavahel kombineerida, siis paraku soovitud säästu ei teki. Nimelt arvutab nutiboiler välja kütmisajad, millega kõige väiksema energiakuluga saab boileri soovitud ajaks soojaks ning see ei „näe“ ega huvitu elektri hetkehinnast. Futupistik aga vaatab elektri hindasid ning kalkuleerib kõige soodsamatel tundidel boileri kütmise. Kui nutiboiler on vooluvõrku ühendatud futupistiku kaudu, siis suure tõenäosusega nendel tundidel, mil nutiboiler kütta tahaks ei anna futupistik talle voolu (kuna neil tundidel on hind pigem kõrge). Seega – kahe nutika lahenduse kombineerimisel seisab tarbija ohus, et vajalikul hetkel tuleb boilerist jahedat vett.
Milline siis oleks soovitus nutiboileri omanikule? Kõigepealt võiks tarbija otsustada, kas talle on olulisem kilovatt-tundide või raha säästmine. Kui soov on säästa kilovatt-tunde ning võrgukoormuse ühtlustamine ei tundu oluline, siis on mõistlik kasutada nutiboileri tarkust ja futupistikut mitte rakendada. Kui oluline on rahasääst ja mure võrgu tasakaalu pärast, siis võiks nutiboileri „nutiosa“ välja lülitada ning panna seda juhtima futupistik.
Selle jutu illustreerimiseks on sobilik alltoodud graafik, mis kirjeldab boileris tarbimisvee soojendamist.
Graafik illustreerib nutiboileri tavapärast töögraafikut koos börsihinna vastu tarbimise juhtimisega. Graafikul on näha erinevat värvi alad. Sinine joon markeerib elektri börsihinda ning selle muutumist eri tundidel. Punane ala näitab seda, kus nutiboiler oleks tahtnud elektrit tarbida ning olulises osas on näha kus tarbimise algus langeb kokku nö õhtuse tipukoormusega, ehk et nutibolier on selgeks õppinud, et tavapäraselt on sooja vee tarbimine õhtusel ajal ning selleks ajaks tuleb vesi soendada vahetult enne üles. Tipukoormusete alandamisest ja soodsamast hinnast lähtudes oleks mõistlik kütta vesi soojaks öisel või keskpäevasel ajal, mis ei kattu tipukoormusega ning illustreerival joonisel on see näha rohelise alana ehk et rohelineon see aeg, kus tarbimine on juhitud võimalikult soodsale hinnale väljaspool tipukoormust. Viituratud ala makreerib perioodi, mis ajavahemikus on toimunud boileri töö optimeerimine.
