Rääkisime ajakirjale “TööstusEST”, kuidas moodsad tehnoloogiad, sh. Futugrid, muudavad kodude elektritarbimise juhtimise lihtsaks ja märkamatuks. Peamised sõnumid:

• Eestis moodustab ca 30% elektritarbimisest kodune tarbimine.
• Oluline osa energiakriisi lahendusest peitub tarbimise juhtimises.
• Eesti majapidamistes on kasutusel üle 222 000 elektriboileri ja üle 420 000 elektriradiaatori. Kui kõigi nende tööd automaatselt ja korraga nihutada, saaksime kokku üle 65 MW jagu võimsust, mida vajadusel kiiresti juhtida.
• See oleks tarbijatele sisuliselt märkamatu muudatus, kuid seda koguvõimsust on umbes kolme Väo elektrijaama jagu.
• Ühtlasi annavad kõik seadet kasutavad kodud nii oma panuse ka Eesti elektrivõrgu tasakaalus hoidmisse.

Kui huvitab, loe pikemalt: https://toostusest.ee/uudis/2023/02/22/futugrid/

Küllap on täna paljud teadlikud ostjad hankinud oma majapidamisse nutiboileri ehk seadme, mis proovib õppida kasutaja harjumusi ning kütta tarbimishetkeks võimalikult väikese energiakuluga. Paraku ei tähenda kilovatt-tundide kokkuhoid automaatselt väiksemaid kulusid. Nutiboiler ei pruugi jälgida elektrihinda ning seetõttu võib küll kulutada boileri soojendamiseks vähem kilovatt-tunde aga see-eest kõige kõrgema elektrihinnaga tundidel. Nii kulub tõepoolest vähem kilovatt-tunde aga see-eest kallitel tundidel ja rahaline efekt osutub olematuks või maksumus isegi suureneb.
Sarnaselt nutiboileriga selgitab futupistik välja tarbija harjumused ning tagab, et tarbimisajaks on boileris vesi  soe. Küll aga oskab futupistik vaadata ka elektri tunnihinda ning nihutada vajalikud kütmishetked kõige odavamatele tundidele, mis reeglina on öisel ajal. Samuti aitab futupistik tasakaalustada elektrivõrku – tarbides elektrit odavatel, vähese nõudlusega tundidel. Nutiboiler aga kipub oma säästlikkuses tavalise tarbija puhul kütma just tipptundidel ning sel viisil tegelikult kasvatab tipukoormusi.

Elektrikriis ja elektrihinnad on püsinud pikemat aega aktuaalse teemana. Küll aga käib elektri ümber suur hulk mõisted, mida tasub tunda. Aitasime tarbija.postimees.ee lugejatel selgust saada.

Kilovatt-tund

kWh ehk kilovatt-tund on mõõtühik seadme energiatarbimise mahu mõõtmiseks teatud ajaperioodi vältel. Kilovatt-tunni arvutamiseks tuleb kindlaks määrata seadme energiatarbimine, mida mõõdetakse vattides (W) ja seadme kasutamise aeg, mida mõõdetakse tundides. Seadme energiatarbimist on võimalik leida tema kasutusjuhendist või seadme enda pealt. Alternatiiv on kasutada energiamõõtjat või internetist leitavat energiakasutuse kalkulaatorit.

Elektritarbimise mahu arvutamiseks tuleb vattide arv korrutada tundide arvuga ning jagada saadud arv tuhandega. Näiteks kui 100 vatine lambipirn oli kasutusel 10 tundi, on energiatarbimine 1 kWh. Keskmise suurusega majapidamine tarbib aastas keskeltläbi 2500 – 5000 kilovatt-tundi elektrienergiat.

1 megavatt-tund (MWh) võrdub 1 000 kilovatt-tundi (kWh).

Energiatõhusus ja energiamärgised

Elektritarbimise vähendamiseks ja kulude kokkuhoiuks on energiatõhusus ning energiamärgised olulised mõisted. Energiatõhusus näitab, kui efektiivselt seade või toode muundab energia kasulikuks tööks. Seda mõõdetakse energiahulga järgi, mida seade tarbib võrreldes tehtava tööga. Mida tõhusam on toode, seda vähem energiat kulub ülesande täitmiseks. Energiamärgistus on aga abimees energiatõhususe määramisel.

Energiamärgistuse puhul on Euroopa Liidus võetud kasutusele A kuni G süsteem, millest esimene tähistab kõige tõhusamat energiaklassi ning viimane ebatõhusamat. Näiteks võib C ja F energiamärgistusega külmikute aastane energiatarbimise vahe olla üle 110 kWh, mis võrdub elektriarvel 20-eurose hinnaerinevusega. Energiamärgistus on tavaliselt juurde lisatud lampidele, soojenditele, külmkappidele, pesumasinatele, kliimaseadmetele, kuvaritele, köögiseadmetele ja rehvidele.

Samuti on võimalik inimestel tellida endale koju ekspert, kes teeb ülevaate terve majapidamise tegelikust elektritarbimisest ning annab vastavalt sellele energiamärgise. Eluaset müües või rentides on energiamärgise määramine kohustuslik, kui ostja või üürnik seda soovib.

Tarbimise juhtimine

Palju on teemaks olnud elektri tootmine, ent sama olulist rolli mängib ka tarbimine, mida on võimalik ühel või teisel viisil juhtida. Tarbimise juhtimise suurim eesmärk on vähendada tipptundidel elektrienergia tarbimist, et hoida elektrivõrk kogu riigis stabiilsem.

Lisaks on võimalik börsipaketil olijatel langetada oma elektriarveid tarbimise juhtimisega. Elektrienergia juhtimisega on võimalik kõikidel ise aktiivselt majapidamises tegeleda, lülitades pesumasin hoopis öötundidel käima või tõmmates ebavajalikud elektrijuhtmed seinast. Ent nüüd on müügil ka mitmesugused alternatiivid, mis aitavad elektritarbimist juhtida.

«Universaalteenus ei tekita inimestes aga motivatsiooni tarbimist juhtida.»

Majapidamiste elektrienergia probleemiga tegeleva ettevõtte Futugrid asutaja Leino Schnur räägib, et Eestis eksisteerib hetkel palju majapidamisi, kuhu pole võimalik sisse ehitada nutikodu süsteemi, mistõttu pole võimalik nende automaatne tarbimise juhtimine.

«Me ei saa tegeleda ainult ettevõtete elektritarbimise piiramisega, vaid peame aitame meie oma inimestel elektritarbimist juhtida, et tekiks igakuine sääst ning elektrivõrk oleks stabiilsem,» sõnas Schnur. «Lisaks mängib suurt rolli börsipakett ja universaalteenus. Börsipaketi puhul saavad tarvikud, nagu näiteks Futupistik, aidata tarbijatel elektrienergiat automaatselt juhtida kallima hinna pealt madalama peale ja vähendada seejuures tiputundide tarbimist tervikuna. Universaalteenus ei tekita inimestes aga motivatsiooni tarbimist juhtida,» lisab ta.