Ideaalses olukorras on elektri tootmine ja selle tarbimine tasakaalus. Energia tootmises kasutatakse üha enam taastuvenergiat – tuult ja päikest –, mis on täielikult ilmast sõltuvad. Kui päike ei lõõma, ei tööta päikesepaneel, kui tuult ei puhu, ei pöörle tuulik. Mida rohkem energiat tuleb ilmast sõltuvatest elektrijaamades, seda rohkem tootmise maht hakkab kõikuma. Võrk seda üksi taluda ei suuda, tasakaalu saavutamiseks peab midagi tegema. Senine praktika, kus juhitakse tootmisvõimsusi ei päde, tarvis on tegeleda tarbimise juhtimisega.
Praegune energiakriis ei seisne üksnes elektrihinna kõrges hinnas. Jah, ülikõrge hind on meile, tarbijatele, kõige selgemalt tajutav ja meie igapäevaelu praegu kõige otsesemalt mõjutav osa. Mis jääb enamasti tarbijatele nähtamatuks, on elektrivõrgu enda tervis. See, kui hästi suudab võrk vastu pidada elektrienergia nõudluse ja tootmise kõikumisele. See on meie ühiskonna toimima jäämise küsimus.
Senine praktika, kus juhitakse tootmisvõimsusi ei päde, tarvis on tegeleda tarbimise juhtimisega.
Tarbimise juhtimise lahendused ei ole enam ammugi midagi, mis lahendavad hüpoteetilist probleemi. Reaalsus on, et sündmuseid, mis viivad meie elektrivõrgu viimase taluvuse piirini, tuleb ette üha sagedamini. Suurimaks probleemiks on tasakaal.
California õppetund
2022. aasta 6. septembril oli California elektrivõrk kokku kukkumise äärel, sest enneolematu 46-kraadine kuumalaine sundis tarbijaid lülitama sisse kõiki jahutusseadmeid, mida neil oli käepärast võtta. See tõi kaasa energianõudluse tõusu rekordilise 52 000 megavatini, mis tähendab kolmanda astme hädaolukorda energeetikas. Lihtsamalt öeldes oli 10% tarbimist katteta st, et nõudlus ületas pakkumist ning seda ei olnud kuskilt võtta. Sellest järgmine samm olnuks ulatuslikud elektrikatkestused.
Lihtsamalt öeldes oli 10% tarbimist katteta st, et nõudlus ületas pakkumist ning seda ei olnud kuskilt võtta.
Olukorra päästis see, et võrguoperaator oli ilmaprognoosi vaadates saanud teha vajalikul määral ettevalmistusi. Elanikel paluti tungivalt õhtustel tippaegadel hoida konditsioneerid vähemalt 25-kraadisel töötemperatuuril, mitte madalamal, ning lülitada välja kogu ebavajaliku valgustuse. Võrguoperaator oli tasakaalu hoidmiseks valmis koguni tarbijaid roteeruvalt võrgust välja lülitama – mäng oli lihtsalt niivõrd kõrgete panustega.
Tänu tarbijate koostööle õnnestus kriitilistel tundidel säästa üle 1200 megavati energiat – see on ühe väiksema söeelektrijaama tootmismahuga. Kuidas see saavutati? Kõige tõenäolisemalt pidi tarbija manuaalselt oma seadmete tööd reguleerima, uuemates kodudes-kontorites on sageli kasutusel ka automaatsed süsteemid. Meie oleme veendunud, et tarbimise juhtimise lahendused peavad olema lihtsad, toimivad ja peaaegu märkamatud.
Futurgrid mõtleb ette
Seetõttu on Futugridi missioon luua toimiv tarbimise juhtimise lahendus, mis ühendab kodumajapidamised üheks virtuaalseks elektrijaamaks. See tähendaks, et tarbijad ei pea ise enam jälgimagi, millal võrguoperaator annab käsu elektritarbimist vähendada võrgu tasakaalustamise nimel, vaid selle korralduse saavad majapidamise seadmed otse. Nii saavad seadmed vajalikult hetkel vähendada oma töötemperatuuri või lükata energia tarbimist õige pisut edasi. See on targa võrgu tulevik ja ainus viis hoida meile elutähtsat elektrienergiat.
Jälgi meie teekonda siin ja sotsiaalmeedias.