Probleem, mida Futugrid püüab lahendada

„Elektrisüsteem peab alati olema tasakaalus: nii palju tootmist kui tarbimist. Kui tasakaal on paigast ära ja sellele ei reageerita, tekib üks suur elektrikatkestus ja süsteem kukub kokku,“ selgitab ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Toomas Valge. Kui Eleringil, kes haldab elektrivõrke üle Eesti, on valmisolek kriitilistel hektkedel tasakaaluhoidmiseks korraldada elektrikatkestusi, mis mõjutavad terveid linnu või linnaosasid, siis Futugridi lahendus on pisut vähemtülikas.

„See on põhimõtteliselt sama asi, kuid me teeme seda lihtsalt mikrotasandil. Nii et 10 maja väljalülitamise asemel lülitame välja 10 elektriboilerit“ ütleb ettevõtte kaasasutaja ja elektriinsener Leino Schnur. Konkreetselt katsetab Futugrid praegu lahendust, mis aitab tasakaalustada elektrivõrku kodumajapidamiste kaudu. Lahendus, mis koosneb nutikast pistikupesast ja tarkvarast, aitab ühelt poolt tasakaalustada tarbimist ja teiselt poolt säästa raha.

Energiakulud kasvavad kodutarbijatel pidevalt. Selle lahendusega peaksid kõik võitma, usuvad idufirma asutajad. „Mida rohkem neid seadmeid Eestis kasutusele võetakse, seda vähem on vaja elektrikatkestusi tootmis- ja tarbimisvõimsuse tasakaalustamiseks,“ lisab Valge. “Ma ei tahaks seda ennustada, kuid on väga suur tõenäosus, et esimene suuremahuline elektrikatkestus ei ole enam kaugel. Pärast seda toimub muutus, tõenäoliselt kogu meie suhtumises.”

Futugrid, mis alustas kolm aastat tagasi elektriautode laadimise optimeerimise ideega, jõudis 2020. aastal tänase ideeni. Kuna elektriautode levik tundus neile lõpuks liiga aeglane selleks, et energeetikat muuta, seega näis mõistlik käsitleda sama probleemi teise nurga alt.

Lisaks Toomas Valge ja Leino Schnurile kuulub asutajate hulka ka IT-ekspert Igor Maksimov, kes on varem olnud näiteks Elioni ja Cleveroni IT-tiimides Üheskoos leidsid nad lahenduse, milles keskendutakse hoopis olemasolevale ressursile, st kodutarbijatele, kelle energiakasutust saaks juhtida palju ratsionaalsemalt kui praegu.

„Kui me vaatame Eesti ja Baltikumi energiatarbimise suurt pilti, siis võime öelda, et umbes 28-30% tarbitavast energiast tarbivad kodumajapidamised, ülejäänud osa moodustavad tööstus- ja äritarbijad,“ ütles ta. ütleb Valge. Ja kodutarbijate jaoks on kõik elektriga töötavad seadmed, nagu kuumaveeboilerid, elektriradiaatorid, põrandaküte, soojuspumbad ja külmutusseadmed, nn inertsed seadmed. Need on seadmed, mida saab välja lülitada viisil, mis ei tekita tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi,“ ütleb ta.

Tänaseks on valminud pilootlahendus, mis koosneb kahest osast: riistvarast ja tarkvarast. Riistvara poolel on Futugrids välja töötanud nutipistiku, mis ühendab kodude energiamahukad seadmed elektrivõrguga. Nutipistikuga on ühendatud tarkvara, mis jälgib seadmete tööd ja saab nende kasutamist juhtida nii, et see oleks kõige mõistlikum. Tarbijad saavad tarkvara ka ise kasutajaliidese kaudu seadistada, otsustades näiteks, kas nad on nõus võtma veidi jahedamat vett, et maksimeerida kokkuhoidu.

Futugridi väljatöötatud prototüüpi testitakse täna poolesajas Eesti majapidamises ja senised tulemused näitavad, et idufirma lahendus võib säästa elektrikulusid kuni 40 protsenti. Asutajate sõnul on lahenduse kasutamine “nii lihtne kui võimalik”. See eristab Futugridi ka tema konkurentidest, kes samuti püüavad elektrisüsteemi ühel või teisel viisil kodutarbijate kaudu tasakaalustada. „Kõik käib GSMi kaudu,“ selgitab Schnur. “Teised peavad selle seadistama oma koduse wifi skülge ja see nõuab teatud oskusi, millega vanaema Maali ei saa päris hästi hakkama. Meie lahenduse suudab käima panna igaüks” kinnitab ta.

Kuigi tänaseks on Futugrid piltlikult öeldes vaid mõne sammu kaugusel masstootmisest, ei ole tee praeguse lahenduseni olnud sirgjooneline, tunnistavad Valge ja Schnur. Suurimad takistused on ettevõtluse alustamise teele seatud väljastpoolt. „Kõik algas koroonaga, mis lõhkus tarneahelad ära. Ja muidugi mõjutas sõda Ukrainas. Ehk siis meid on otseselt mõjutanud nn kiibikriis,“ ütleb Valge. „Kui me jõudsime oma seadme tegeliku tootmiseni, saime teha mõned proovipartiid ja siis selgus, et teatud olulised komponendid ei olnud enam saadaval. Või õigemini oli nende kättesaadavus teadmata ajaks edasi lükatud. Selle tulemusena pidime toote ümber kujundama ja komponendid välja vahetama,“ ütleb ta. „Äärmuslik näide on see, et algselt kaheksa dollarit maksnud komponent kadus äkki laost ja tuli tagasi 360 dollariga tükk. Mõne aja pärast oli see jälle kadunud ja tuli tagasi hinnaga 64 dollarit tükk. Nüüd, ma arvan, et aasta lõpuks on seda äkki jälle võimalik saada kaheksa dollari eest. Sellised absurdsed anomaaliad on meid kõige rohkem mõjutanud.“

Siiski on asjad raskustest hoolimata hästi läinud, ütleb Schnur. „Me loodame väga, et järgmise aasta esimeseks kvartaliks oleme reaalselt tootmisvalmis. Siis saame hakata seda lahendust täielikult jaemüügiturul pakkumaa. Praegu on veel nii, et need 50 pistikut on sõprade ja sugulaste kodudes,“ ütleb Schnur. „Nii et meil on kolm S-i ringis: sõbrad, sugulased ja sõgedad“ lisab Valge naerdes.

Hetkel keskendub Futugrid peamiselt idufirma IT-süsteemi ja Eleringi IT-süsteemi vahelise integratsiooni loomisele. Asutajate sõnul nõudis Eleringiga kontakti saamine esialgu veidi tööd, kuid täna on selge, et ka elektrivõrguettevõtja on huvitatud ettevõtmise käivitamisest. Futugridi ärimudel seisneb selles, et tarbimise haldamise teenus on lõpptarbijale tasuta, kusjuures ettevõte kavatseb teenida tulu sagedusturult. „Meie põhitegevus on endiselt Eleringi reguleerimisteenuse osutamine ja sealt saame oma tasud,“ märgib Valge. Ta tunnistab siiski, et kodumajapidamistele lahendus täiesti tasuta siiski kättesaavav ei ole. „Me tahame ikkagi, et lõpptarbija maksaks meile pistiku eest raha. Väga lihtne põhjus on see, et tasuta kraam jääb hiljem riiulile,“ ütleb Valge. „Kuid kindlasti on see hind, mille puhul lõpptarbija saab selle raha tagasi vähem kui aastaga.“

Ingelinvestorid ei taha rauaga jamada Seni on Futugrid kasvanud suuresti asutajate rahakoti ja toetuste toel. Start-up on saanud erinevates etappides toetust EASilt ja Eesti-Norra rohelise IKT koostööprogrammist, samuti teeb koostööd TalTechi ja TripleDev OÜ-ga. Tänavu suvel kogus idufirma ka 150 000 eurot eelrahastamisvoorus. Valge sõnul olid investorid eraisikud. „Jällegi kolm F-i,“ ütleb ta naerdes, viidates taas sõpradele, sugulastele ja „lollidele“. „Ja mis peamine, me tegime esimesel poolaastal päris palju pitch’e ja sellest on näha, et niipea, kui me hakkasime rääkima riistvarast, oli paljudel ingelinvestoritel blokk ees: „Mida? Mis? Ei, me ei taha rauda teha!“. Aga meie tahame!“ Valge muigab. Ilma rauata ei saa Futugrid oma lahendust lihtsalt valideerida, ütleb ta. Aga valideerimisest on palju kasu, ütlevad asutajad. „Maailmast ei piisa,“ iseloomustab Schnur julgelt ettevõtte ambitsioone.

Lähituleviku eesmärke silmas pidades on asutajate sõnul selle aasta eesmärk testida Eleringi integreerimist kokku 300 koduseadmega. „Järgmisel aastal tahame alustada masstootmist ja aasta keskpaigaks võiks meil olla ringluses umbes 5000 seadet. Ja sellega oleme tegelikult suutnud Eesti pinnal tõestada, et süsteem toimib,“ ütleb Schnur.

Kui lahendus on Eesti katseobjektil valideeritud, on järgmised sammud Baltimaad ja Skandinaavia. Futugridil on maailma laialt avatud järgmised turud, ütlevad asutajad. Näiteks räägitakse täna Brasiiliast, kus alates sellest aastast hakkavad kehtima ka elektribörsi tariifid, ja ka Kagu-Aasia tundub paljulubav. „Huumoriga võiksime öelda, et meie turg on riikides, kus müüakse kõige rohkem elektrigeneraatoreid 100 000 elaniku kohta,“ lisab Schnur.